Millal kooliekskursioonid tüütuks muutusid?

05.09.2019

Me oleme viimastel aastatel suhelnud sadade õpetajatega, kes spordimuuseumit õppeaasta jooksul kooliga külastavad. Seetõttu usume, et oleme seisus, kus võime üldistavalt selgitada, miks on jätkuvalt väga palju koole, kes muuseumiharidusest osa ei ole saanud.

Kõik saab alguse infoühiskonnast. Meie ümber on rohkem infot, seejuures huvitavat, kui kunagi varem. See tähendab, et klassikaline muuseumikülastus ei paelu enam pooltki nii palju kui nutieelsel ajastul. Ja see tähendab ühtlasi, et latt selleks, et muuseumiharidus pakuks rahulolu nii õpetajale kui ka õpilasele, on seatud erakordselt kõrgele.

Teine suur küsimus on kõige konkurents kõigega. Küsimus ei ole selles, millist muuseumit kooligrupid külastavad. Küsimus on selles, kas minna teatrisse, muuseumisse, lõbustusparki, kruiisile või veekeskusesse. Võimalusi on meeletult, kuid siinjuures on muuseumidel selge trump – muuseumiharidusel on võimalik sobituda õppekavasse, mis tähendab, et see on atraktiivsem õpetajale. Tihti on aga õpetajal ekskursiooni planeerimisel vähem sõnaõigust, kui arvatakse, sest nad peavad arvestama lapsevanemate, teiste õpetajate ja õpilaste soovidega. Ekskursioon oma olemuselt ei tohiks ju olla igav ja sunnitud, vaid võiks meie arvates olla lõbus vaheldus ja võimalus teises keskkonnas uusi teadmisi omandada.

Selleks, et mõista, mida see atraktiivsus ja erilisus endas kätkeb, alustas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2017. aastal esimese Eesti muuseumina kampaaniat, mis ei lõppe kunagi – kõikidele õpetajatele on muuseumikülastus alati tasuta. See võimaldab huvilistel juba enne näha, avastada ja see järel otsustada, kas koht on väärt klassiga külastamist.

Kui oleme jõudnud sinna, et veenda õpetajaid asjaolus, et muuseumimaailm 2019. aastal ei kujuta endas (vähemalt spordimuuseumi näitel) kurja moega giidi saatel loengu kuulamist vanade asjade keskel, põrkume kohe hulga teiste barjääride vastu – kuidas see ekskursioon teoks teha. Üldiselt tähendab see koolipäeva vabaks saamist ehk kokkuleppeid teiste aineõpetajatega. Muuseumiharidusel on siingi oma pluss – spordimuuseumi programmide seas on oma osa nii terviseõpetusel, matemaatikal, füüsikal kui ka loomulikult ajalool ja ühiskonnaõpetusel. Nii on võimalik tänu muuseumi paindlikule lähenemisele kokku panna muuseumikülastus, mis sobituks õppekavasse selliselt, et kõik osapooled on rahul. Alati võib olla, et klassiga muuseumisse tulemine on kõigest hoolimata ühel või teisel põhjusel võimatu. Seetõttu pakub Spordimuuseum 2019. aasta sügisest uuenenud programmi „Muuseum tuleb külla!“, mis võimaldab spordiajaloo parimad palad oma lasteaeda või kooli kutsuda – lõbusad tegevused ja hariv päev on garanteeritud!

2018/2019. õppeaasta jooksul muuseumit külastanud gruppide juhtide seas läbi viidud tagasisideuuring näitas, et spordimuuseum liigub õiges suunas. Nii õpetajate kui ka õpilaste tagasiside oli erakordselt positiivne, kõige kõrgemalt hinnati nii programmide läbiviimise professionaalsust, sisu kui ka õpilaste positiivset elamust. See kõik on aastatepikkuse töö vili, mida 2017. aastal hinnati kogu muuseumimaastiku parimaks ja premeeriti muuseumihariduse aastaauhinna tiitliga.

Vaata lähemalt ja ära pelga ühendust võtmast – muuseumiharidus võib olla toredam, kui see eemalt paistab. Õpetajale on meie majas ka alati tasuta kohv garanteeritud!

Programmid

Pakume lastele, noortele ja täiskasvanutele põnevaid sporditeemalisi haridusprogramme.
Vaata lisaks

Näitused

Spordimuuseumis ei lõppe näitused kunagi otsa. Muuseumis on avatud suur elamusnäitus, püsiekspositsioon ja mitmed väiksemad väljapanekud.
Vaata lisaks

Spordimuuseumi ajaveeb

Muuseumi ajaveebis vastame küsimustele, arutleme muuseumiteemadel ja räägime spordiloost pisut vabamas võtmes. 
Vaata lisaks

Kogud

1. jaanuaril 2017 oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis arvel 138 625 spordiajaloolist museaali. Aga spordimuuseumi karikas ei saa kunagi täis. Meie kogud on uudistajatele ja uutele põnevatele esemetele alati avatud.

Vaata lisaks