2026. aastal möödub 150 aastat Georg Lurichi sünnist. Sama palju vanust on eestlaste nüüdisaegsel spordikultuuril, mis hakkas samuti kujunema umbes poolteist sajandit tagasi. Siinsed baltisakslased alustasid oma sportlike harjutustega veel pisut varem, aga nende tegemised jäid põlisrahvale veidi võõraks.

Nii võime üsna kindlalt väita, et just jõumees Georg Lurich oli see Eesti spordisangar, kes ülemaaliselt omaks tunnistati ja kelle eeskujul järgnevad põlvkonnad sammu seadsid. Tänapäeva mõistes oli ta mõjuisik, suunaandja ja elustiilikujundaja, kes tegutses ta ühtaegu nii atleedi, treeneri, artisti, mänedžeri, spordivisionääri kui ka kehakultuuri edendajana. Suur osa tema tegevusest moodsa spordi valdkonnas Eestis oli omast ajast ees.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Georg Lurich 150“ tutvustab Eesti esimese spordisangari ja maailmavallutaja Georg Lurichi kirevat eluteed läbi ainulaadsete
fotopostkaartide.

Väljapanekul saavad külastajad tutvuda 150 ülesvõttega, milles peegelduvad Lurichi elutee säravaimad aastad. Esimesed jäädvustused spordisangarist on päris karjääri algusest, enne tema 20. eluaastat, kuid näha saab ka pildimaterjali tema viimasest eluaastast. Paljud fotod on kordustrükina ilmunud eri aegadel erinevates kohtades.

Näitusel eksponeeritud pildimaterjalist joonistub hästi välja Lurichi kuulumine maailma tippseltskonda ja seda mitte ainult spordis.Turniiridel tehtud fotodel saab näha legendi ka koos teiste nimekate maadlejatega, demonstreerides nende abil erinevaid maadlusvõtteid, poose ja asendeid.

Lisaks nendele tavakohastele ülesvõtetele leidub küllalt ka ülikonnas tehtud portreepilte, mis rõhutavad tema kuulumist Eesti ühiskonna kultuurieliiti ja toetavad arusaama, et tegemist oli omas ajas ülemaailmselt kõige paremini tuntud eestlasega.

Näitus on avatud alates 22. aprillist kuni sügiseni spordimuuseumi 0-korrusel.