„Mööduvad päevad, mööduvad nädalad, aru ma ei saa, mida sa hädaldad. Kokku end võta ja hala nüüd jäta, õue sporti tegema rutta.“ (Markus Mõttus)

Miks aus mäng siis oluline on? Eks tegelikult võiksime ju kõik sohki teha, kui tahaksime ja oleksime vaimselt kindlustatud, et võidame ja kõik on meie üle uhked. Aga küsimus on selles, kuidas ise ennast pärast sohi tegemist tunned?

"Mida ma saan enda tervise heaks teha? Tervis tarviline vara, sport on selle alustala. Kohe teile ette kannan, mida sport just mulle annab." (Laura Külanurm)

Jõulud on rahuaeg. Aeg, kus koos perega piparkooke meisterdada ja jõulukontserte mööda käia. Siiski on kaks ohtu, mis võivad jõuluaja idülli üsna kergesti lõhkuda. Halva ilma vastu meil rohtu ei ole. Kingitustevaliku osas oskame ehk pisut abiks olla.

Keeleõppimise soodustamine, olgu koduseks keeleks vene, ukraina, araabia või inglise keel, peab algama vanematest inimestest noore ümber, kes kohaliku keele vajalikust selgitada püüaksid ja noori raskustest läbi aitaksid. Need inimesed saavad olla eelkõige vanemad ja õpetajad, kes mõistavad eesti keele olulisust Eestis elamisel, siin sotsialiseerumisel ja lõimumisel.

On rõõm näha, et lisaks üldhariduskoolide edukale keelekümblussüsteemile on ka teistes asutustes aina rohkem näha hariduslikke ja meelelahutuslikke tegevusi, mille eesmärgiks on keeleoskuse parandamise läbi tugevam lõimumine.