Spordimuuseumi ajaveeb

30.01.2024

Sport ühendab!

Värskelt lõppenud liikumisaasta tõi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse üle 28 000 külastaja, pakkudes neile mitmekülgset ja rikastavat spordiõhkkonda. Saame öelda, et sport tõesti ühendab ja seda eriti liikuma kutsuvas muuseumis - spordimuuseumis.
01.09.2023

Edukat ja liikumist täis õppeaastat!

Spordimuuseumi haridusprogrammid pakuvad täiendust ja vaheldust õppekavale. Valiku hulgas on teemasid alates tervislikust eluviisist kuni ausa mängu ning ekstreemspordini välja.
09.08.2023

Praktikasuvi spordimuuseumis – kogemuslugu

Mis tunne on olla praktikal spordimuuseumis? Suvepraktikant Karoliina Musting jagab kogemusi.
12.07.2023

63. rahvusvaheline sessioon noortele olümpiasaadikutele – kogemuslugu

Loe, kuidas spordimuuseumi projektijuht Sandra Kaldasaun käis 63. rahvusvahelisel noorte olümpiasaadikute sessioonil.
03.07.2023

Puhka aktiivselt | 5 NIPPI, mida teha suvel!

Juba on saabunud juuli ning mitte midagi röögatult lahedat pole juhtunud? Ära muretse – spordimuuseum tõttab appi!
02.05.2023

Vabatahtlik töö spordimuuseumis - kogemuslugu

Loe spordimuuseumis vabatahtlikuna kätt proovimas käinud Kristel Zimmermanni lugu!
06.05.2022

Spordifotograaf Gunnar Vaidla negatiivipärand

Gunnar Vaidla (1919-2007) on arvatavasti Eesti läbi aegade produktiivsem spordifotograaf.
15.12.2021

Esimese spordimuuseumi avamine

Poole sajandi eest toimus Tartus märgiline sündmus. Pauluse kiriku tiibhoones avati püsinäitus, millega pandi alus spordimuuseumi pikaajalisele tegevusele Eesti spordiajaloo talletamisel.
29.10.2021

Akrobaat ja sporditeadlane Arved Vain: tahtsin teada, kuidas inimese keha toimib

Täna, 29. oktoobril tähistab oma 85. sünnipäeva akrobaat ja sporditeadlane Arved Vain.  Sünnipäeva eel soostus Arved Vain oma elust ja tegemistest pikemalt rääkima Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arhiivi tarbeks – ning põnevamaid lõike sellest meenutusest siit nüüd leiategi.  
20.09.2021

Eesti rekordeid püstitanud jooksumees Ants Nurmekivi: olen võistelnud ka koos Abebe Bikila ja Kipchoge Keinoga

Ants Nurmekivi, kes on kahtlemata üks tähelepanuväärsemaid isiksusi Eesti jooksumaailmas, andis spordimuuseumile huvitava intervjuu.
25.08.2021

10 unustamatut spordihetke

Situatsioonis, kus Eesti naisvehklejad naasid Jaapanist kuldmedali ning ühe pronksiga, oleks paslik teha ülevaade senise ajaloo mõjukamatest momentidest, mida kohalikud atleedid on fännidele pakkunud.
28.05.2021

10 põhjust, miks külastada perega spordimuuseumit

3...2...1... MUUSEUMISSE! 
Suvele on start antud ning sinu puhkuseplaanidest lihtsalt ei saa puududa külastus Euroopa kaasaegseimasse spordi-elamuskeskusesse! Siin on sulle 10 ainulaadset põhjust, miks meile külla tulla.
06.05.2021

Kuidas valmis Kalevi võiduvõrk?

2021. aasta 6. mail möödub 30 aastat Tallinna Kalevi korvpallitiimi kordumatust võidust Nõukogude Liidu tšempionaadi otsustavas finaalmängus. Sel puhul läheneme asjale pisut teistsuguse nurga alt ning räägime hoopiski mehest, kes punus Aivar Kuusmaa poolt maha lõigatud korvivõrgu.
04.08.2020

Lev Jašin Tallinnas

Aastal 1960. külastas Eestit Moskva Dinamo, kelle rivides mängis ka värske Euroopa meister ja senini ainuke väravavahist Ballon d'Or'i võitja Lev Jašin. Dinamo kohtus Tallinnas esimest hooaega NSV Liidu meistrivõistluste kõrgeimal tasemel osaleva kohaliku Kaleviga ning kuna sellest tegi fotoreportaaži ka Eesti spordifotograafia korüfee Gunnar Vaidla, ongi meil nüüd võimalus heita pilk selle legendaarse külastuse telgitagustesse! Galerii leiad artikli lõpust.
18.06.2020

Minu sport ja tervis: Milline on sport 50 aasta pärast?

On loogiline, et tehnika ja meditsiini arenedes arenevad ka saavutused ning eesmärk peaks olema teadusega koostöös nihutada olemasolevaid piire ja püstitada uusi rekordeid, püüelda inimkonnana parima poole, mida suudame piiranguteta teha, mitte otsida iga uue avastuse järel võimalusi seda ära keelata, et tagada meie mugav kokkuleppeline tase, kus teatud teadussaavutused on tunnustatud samas kui teistele vaadatakse viltu. (Allan Mõts)
11.06.2020

Minu sport ja tervis: mida ma saan enda tervise heaks teha?

„Mööduvad päevad, mööduvad nädalad, aru ma ei saa, mida sa hädaldad. Kokku end võta ja hala nüüd jäta, õue sporti tegema rutta.“ (Markus Mõttus)

04.06.2020

Minu sport ja tervis: miks aus mäng oluline on

Miks aus mäng siis oluline on? Eks tegelikult võiksime ju kõik sohki teha, kui tahaksime ja oleksime vaimselt kindlustatud, et võidame ja kõik on meie üle uhked. Aga küsimus on selles, kuidas ise ennast pärast sohi tegemist tunned?

28.05.2020

Minu sport ja tervis: kehaline kasvatus ehk liikumisõpetus koolis aastal 2050

Kui ma sündisin, siis ega mu ema ei teadnud, et olen teistsugune laps kui teised. Jah, mu silmavaade oli selge ja sõrmi ning varbaid oli kumbagi kümme ning kehas paistis kõik omal kohal olevat. Samas olin jõuetu. Jah, tahtejõud oli mul meeletu nagu praegugi, aga keha ei jõua alati järele...
21.05.2020

Minu sport ja tervis: TERVISESPORTLANE

"Mida ma saan enda tervise heaks teha? Tervis tarviline vara, sport on selle alustala. Kohe teile ette kannan, mida sport just mulle annab." (Laura Külanurm)

10.05.2020

Minu sport ja tervis: sport 50 aasta pärast

Tänapäeval on spordialad õues ja samuti siseruumides, kus saab ka tegeleda paljude erinevate spordialadega näiteks sulgpalliga, ujumisega jne. 50.a pärast on võib olla inimesed laisemaks muutunud, sest ei viitsi õue minna ega spordisaali. Nad mängivad hoopis arvutis, telekas või hoopiski mängukonsoolis. Näiteks korvpalli või jalgpalli.
07.05.2020

Minu sport ja tervis: miks on aus mäng oluline?

Keset pooleldi valgustatud ruumi, kus ainuke valgust andev lamp on suunatud talle näkku, istub külmal raudlattidest toolil Toomas. Toomas üritab enda emotsioone hoida kaugel eneses, kuid midagi kogu sellest skandaalist on siiski tema näole jätnud oma varjud. Pärast seesugust tähelepanu ja pinnimist polegi tal muud valikut kui kõik hingelt ära rääkida. 
05.09.2019

Millal kooliekskursioonid tüütuks muutusid?

Me oleme viimastel aastatel suhelnud sadade õpetajatega, kes spordimuuseumit õppeaasta jooksul kooliga külastavad. Seetõttu usume, et oleme seisus, kus võime üldistavalt selgitada, miks on jätkuvalt väga palju koole, kes muuseumiharidusest osa ei ole saanud.
29.03.2019

Kas tõesti Tartu kõige ägedam muuseum?

Mis tuleb sul esimesena pähe, kui keegi ütleb sõna muuseum? Tähtsad esemed vitriinklaasi taga? Mahukad tekstid ja kuklas hingamas tülpinud näoga saalitädi ? Mõnes ehk selline lahendus 21. sajandil veel toimiks, kuid mitte juhul, kui teemaks on sport.  
19.12.2018

Luba endale stressivaba detsember!

Jõulud on rahuaeg. Aeg, kus koos perega piparkooke meisterdada ja jõulukontserte mööda käia. Siiski on kaks ohtu, mis võivad jõuluaja idülli üsna kergesti lõhkuda. Halva ilma vastu meil rohtu ei ole. Kingitustevaliku osas oskame ehk pisut abiks olla.

25.09.2018

Evelyn Koop Montreali olümpiakeerises

17. juulil 1976 leidis Montreali olümpiastaadionil aset XXI suveolümpiamängude värvikirev avatseremoonia, mille käigus tuli ettekandmisele ka publikult sooja vastuvõtu saanud lühiballett “Canadian Youth to the World’s Athletes” helilooja Andre Mathieu’ muusikale. Arvukate sinivalges riietuses noorte naisvõimlejate osalusel toimunud etteaste koht programmis oli pärast sportlasdelegatsioonide sissemarssi, kuninganna Elizabeth II poolt lausutud pidulikke avasõnu, olümpialipu heiskamist ning olümpiatule süttimist, kuid enne olümpiavannete andmist...    
17.09.2018

Kakskeelsus kui pooltäis klaas

Keeleõppimise soodustamine, olgu koduseks keeleks vene, ukraina, araabia või inglise keel, peab algama vanematest inimestest noore ümber, kes kohaliku keele vajalikust selgitada püüaksid ja noori raskustest läbi aitaksid. Need inimesed saavad olla eelkõige vanemad ja õpetajad, kes mõistavad eesti keele olulisust Eestis elamisel, siin sotsialiseerumisel ja lõimumisel.

On rõõm näha, et lisaks üldhariduskoolide edukale keelekümblussüsteemile on ka teistes asutustes aina rohkem näha hariduslikke ja meelelahutuslikke tegevusi, mille eesmärgiks on keeleoskuse parandamise läbi tugevam lõimumine.

06.09.2018

Tiit Romet rahvusvahelisi võrkpallisuhteid edendamas

1981. aastal kutsuti Torontos sündinud talendikas eestlasest võrkpallitreener Tiit Romet appi USA-sse Denverisse juunioride MM-finaalturniirile sõitnud Kanada võrkpallimeeskonnale. Seal pidi eestlane tegelema meeskonna asjaajamisega ning täitma ühtlasi abitreeneri kohuseid.
01.03.2018

Olümpiamaskottidel täitus esimene poolsajand

Maskotid, need õnnetoovad tegelased, on olnud spordimaailmas tuntud juba alates 20. sajandi algusest ning aegamisi aina populaarsemaks muutunud, nii et tänapäeval ei kujuta ilma nende olemasoluta ette vaat et ühtegi suurvõistlust. Lisaks endi õnnetoovale karakterile on maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.
16.02.2018

Millistel aladel enam taliolümpial ei võistelda?

Teame ajaloost, et olümpiamängudel on ametliku võistluskava kõrval aeg-ajalt programmi rikastanud näidisalad ehk spordialad, milles ei ole jagatud küll tegelikke olümpiamedaleid, kuid mis on olnud korraldajate jaoks siiski piisavalt olulised, et neid maailmale tutvustada.
25.09.2017

Viime reaalained massidesse!

Kõlab nagu valimisreklaam, kas pole? Selline klassikaline hüüdlause, mis esimese hooga viib pulsi kõrgemale, misjärel aga paneb ohulambid põlema – kuidas küll?
04.09.2017

Õpilaste ja õpetajate igiammune konflikt: kuhu minna õppereisile?

Õppeaasta alguses võtab nii õpilastel kui ka õpetajatel kooliga taas kohanemine pisut aega. Eelkõige on esimestel õppekuudel tavalisest rohkem askeldamist õpilastel – tarvis on rääkida ära jutud, mis suve jooksul kõnelemata jäänud, meenutada keha kui päikesepatarei energia suunamist õppimisse ja sukelduda rutiinsesse koolirütmi. Paljud koolid korraldavad just sügisel õpilastele mõne õppereisi, et see üleminek toimuks rahumeelsemalt. Et reisist vaimustuksid nii õpetajad kui ka õpilased, tuleb sihtkoha valikul teha kompromiss uute teadmiste omandamise ja atraktiivsuse vahel.
20.07.2017

Lapse sünnipäev: mängumaa, elamuskeskus või muuseum?

Lapse sünnipäeva pidamine väljaspool kodu muutub igal aastal järjest populaarsemaks. Põhjuseid on erinevaid, mõnel juhul on tegemist selge vajadusega (näiteks pole kortermaja elanikel ruumi 15-20 lapse võõrustamiseks), mõne jaoks on oluline vaheldusrikkus, kolmandad lähevad „vooluga kaasa“. Meilt on päris tihti küsitud, kas lapse sünnipäeva pidamine muuseumikeskkonnas on ikka piisavalt lõbus, atraktiivne ja meeldejääv?
18.07.2017

Kas muuseumikülastus on liiga kallis?

Küsimus hinna kohta on miski, millele vastame igapäevaselt otse külastajale või andes vastavat infot kodulehe või mõne muu infokanali kaudu. Kahtlemata on hind üheks kriteeriumiks, mis võib saada takistuseks, või vastupidi, ajendada üht või teist paika külastama. Et pilti pisut selgemaks saada, võtsime hinnaküsimuse alljärgnevalt tükkideks lahti.  Ja teadmiseks ette – ilma taustsüsteemi arvesse võtmata on sellele küsimusele väga keeruline vastata.

Programmid

Pakume lastele, noortele ja täiskasvanutele põnevaid sporditeemalisi haridusprogramme. Valikus on enam kui 10 teemaga ja erinevatele vanusegruppidele mõeldud programmi, mille seast saab valida endale sobilikuma.
Vaata lisaks

Näitused

Spordimuuseumis ei lõppe näitused kunagi otsa. Muuseumis on avatud suur ekstreemsporditeemaline elamusnäitus, interaktiivne püsiekspositsioon Eesti spordiloost ja mitmed väiksemad väljapanekud.
Vaata lisaks

Atraktsioonid

Spordimuuseumis on rohkem kui 10 interaktiivset atraktsiooni, mida lihtsalt tuleb vähemalt korra elus proovida! Vaata üle, millised lõbusad käed-külge tegevused Sind meie juures ootavad!
Vaata lisaks

Kogud

1. jaanuaril 2023 oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis arvel 155 502 spordiajaloolist museaali. Aga spordimuuseumi karikas ei saa kunagi täis. Meie kogud on uudistajatele ja uutele põnevatele esemetele alati avatud.

Vaata lisaks