10 Eesti spordi olulist hetke

Rait Männik, Urmet Paloveer, Kalle Voolaid  

Eesti spordiloo olulisemate hetkede reastamine on tänamatu ja subjektiivne, ent ometi põnev ettevõtmine. On ju meie spordilugu teatavasti aegade jooksul näinud suurel hulgal erilist, mida saame täna uhkusega meenutada, või siis, halvemal juhul, millele mõeldes ikka veel pettunult päid raputame. Nii seadsimegi endile eesmärgiks uurida, kas Eesti spordi suurhetkede võrdlemine mingilgi moel võimalik oleks, andes endile seejuures aru, et tegu saab olema vaid ühe mängulise ja subjektiivse katsega, ei enamat.

Olime algusest saati veendumusel, et me ei taha koostada mitte edetabelit ega pingerida kõige „suuremast“ või „tähtsamast“, vaid pelgalt üht nimekirja. Nimekirja Eesti spordiloo olulistest hetkedest läbi aegade.  

Muuseumile kohaselt sai koostamisel aluseks võetud ajalooline perspektiiv, kuna olime (ja oleme endiselt) sügavalt veendunud, et meie spordile olulisi hetki on leidunud erinevatel ajajärkudel. Proovisime seejuures võrdlevalt hinnata eri aegadel saavutatud võite ja neile osaks saanud tähelepanu, lähtudes oma valikutes kolmest peamisest kriteeriumist:

I Me ei otsinud vältimatult konkreetseid rekordipüstitusi või kuldmedalivõite, vaid soovisime kaalukausile tuua muudki erilised hetked, nii positiivsed kui ka negatiivsed, mis Eestit ja eestlasi läbi aegade sügavalt on puudutanud. 

II Leidsime, et valiku tegemisel tuleb vaadelda ka iga valikusse jõudva hetkega seotud spordiala resonantsi Eestis, selle laiemat tähtsust ja tähendust Eestis ning harrastajate ja fännide hulka. 

III Lisaks oli meile oluline ka laiem rahvusvaheline kontekst, ehk nende alade suurus maailma mastaabis, mis pidi andma sisendi konkurentsitihedusest ja tippu jõudmise keerukusest meie võrreldavate tulemuste saavutamisel ja nende inimeste hulgast, kellele küsitavad saavutused maailmas korda lähevad. 

Mäletatavasti käis see teema eetris ka Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi taskuhäälingus „Rüütli 15“, kus kutsusime oma kuulajaid kaasa mõtlema ning endi ideid ja eelistusi jagama. Ja sellestki oli abi!

Eelkirjeldatud valikukadalipu tulemusena saigi kokku meie absoluutselt mitteametlik, mittelõplik ja mittesiduv nimekiri Eesti spordiloo 10 olulisest hetkest, mille siin ka teie ette toome. (PS! Kuna nimekiri sai koostatud enne Tokyo olümpiamänge, puudub siit meie vehklejate naiskondlik kuld, mis sellesse valimisse muidu kahtlemata kuuluks! Ja loodetavasti saab nimekiri lähiajal üha uut täiendust – tuleb ju uusi ja erakordseid saavutusi meie sportlastelt aina juurde!)

10 Eesti spordi olulisemat hetke, kronoloogiliselt

1) Kristjan Palusalu topeltkuld Berliini olümpiamängude maadlusvõistlustel (1936) 

Palusalu kordas rootslase Ivar Johanssoni poolt neli aastat varem Los Angelese olümpial tehtut ning võitis ühtedel mängudel kuldmedali mõlemas maadlusviisis, nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses. Kui aga Johansson saavutas oma võidud erinevates kaalukategooriates, siis Palusalu mõlemad kullad tulid raskekaalus. Eestlane on tänini ainus maadleja, kes suutnud ühel olümpial võita mõlemad kullad ühes kehakaalus.

2) Oscar Mathiseni auhind kiiruisutaja Ants Antsonile (1964)  

Aasta 1964 oli Antsoni karjääri parim aasta, tuues talle nii olümpiakulla, maailmarekordi kui ka Euroopa meistritiitli. Selle kõige kroonina valiti ta aasta parimaks kiiruisutajaks maailmas, millega kaasneski Mathiseni auhind.

3) Jaan Talts ületas maailmarekordiga tõstmise kolmevõistluses poole tonni unelmapiiri (1967) 

Esimese poolraskekaalu tõstjana maailmas rebimise, tõukamise ja surumise kogusummas ihaldatud piirist jagu saanud Taltsi kogusummat 502,5 kg hinnati omas ajas tõeliseks supertulemuseks, mistõttu valiti ta tol aastal NSV Liidu parimaks sportlaseks ning ka maailma aasta parimate sportlaste esikümnesse.

4) Tallinnas süttis olümpiatuli ja jagati olümpiamedaleid (1980) 

Ühelt poolt nostalgiat äratavana, teisalt aga poliitiliste tõmbetuulte kätte jäänuna on meie elavasse mälusse viigerhülge Vigri kinnistanud ja otsustavalt Tallinna linnapilti muutnud olümpiaregatt ometi igati eriline hetk, sest rohkem olümpiamängud siiamaile jõudnud ei ole.  

5) Olümpialaste vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil (1988) 

Tuhanded inimesed kogunesid 1988. aasta 4. oktoobril tervitama Souli olümpiamängudelt kuldmedalitega naasnud korvpallur Tiit Sokku ja jalgrattur Erika Salumäed. Kätte oli jõudnud laulev revolutsioon ja just sel päeval üteldi kangelasi tervitades kõva häälega esmakordselt välja spordirahva unistus: Eesti peab taas saama Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmeks ning osalema oma võistkonnaga olümpiamängudel. Alanud olid murrangulised sündmused, mis ei jätnud mõjutamata ka meie spordielu.

6) Jaan Kirsipuu liidrisärk Tour de France’il (1999) 

Võites toona maailma mainekaima suurtuuri esimese etapi, tõusis Kirsipuu teise etapi järel kogu tuuri liidriks ning püsis liidrisärgis 6 etapi vältel. Mõnda aega kuulus talle sel tuuril ka aktiivseimale ratturile mõeldud roheline särk. Mäletatavasti saidki toona liidrisärki kanda vaid kaks meest – lisaks eestlasele oli see veel USA ratturi, hiljem skandaalse kuulsuse omandanud Lance Armstrongi seljas.  

7) Erki Noole olümpiakuld kümnevõistluses (2000)  

Meile nii hingelähedases kümnevõistluses esimese eestlasena olümpiakullani jõudnud Erki Noole teekond kulmineerus Sydney olümpial närvekõditava etendusega nulli vältimise nimel, kus tema kettaheitetulemus oli pikka aega kohtunike kaalukausil. Hetk, millest erilisemat ei mõtle välja ka parim režissöör!

8) Eesti kolm kuldmedalit Torino taliolümpialt (2006)  

Nullindatel olime me suusamaa, mida tõestasid Eesti suusatajad ka Torino olümpial, kus Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu võidetud kuldmedalid tõstsid Eesti üldises medalitabelis tookord rekordiliselt kõrgele 12. kohale, ettepoole isegi suurest Norrast. Kõik oli alles ilus.

9) Operatsioon “Aderlass” (2019) 

Olles rahvusvaheliselt ehk küll vaid üks järjekordne samm dopinguvastase võitluse pikas ajaloos, tabas suusatamise MM-il Seefeldis puhkenud “Aderlass” Eestit ja siinset suusatamist ometi rohkem kui valusalt, tuues muuhulgas kaasa süüdimõistva kohtuotsuse treener Mati Alaverile.  

10) Ott Tänaku ja Martin Järveoja maailmameistritiitlid autorallis (2019) Eestlaste lemmiksportlaste lemmikkullad lemmikspordialal.