Teise päeva juhatas sisse kogukondade arendamise eestvedaja Eha Paas, kes rääkis kogukondade olemusest ja olulisusest. Seejärel jagasid muuseumid oma kogemuslugusid erinevate huvigruppide kaasamisest, asutustevahelisest koostööst, keeleõppest jm. Kolleegidevahelised arutelud ja kogemuste jagamine toob alati ka enda töösse värskeid ideid.

Järgnevalt ootas meid giidituur kunagises Euroopa suurimas tekstiilivabrikus Kreenholmi manufaktuuris. Nii meile kui kohalikele ootamatult oli vesi turbiinidest jooksma lastud ning võimsad Narva kosed ellu ärganud. Giid rääkis meile elavalt nii vabriku hiilgeaegadest kui ka tööliste raskest igapäevaelust.

Päev viis meid ka Narva Veneetsiasse. Saime väga põneva ülevaate kanalite süsteemi kaldal olevatest omanäolistest paadigaraažidest ja kohalikest lugudest. Päeva lõpuks külastasime „Veneetsiast“ veidi maad eemal olevat Narva kunstiresidentuuri, kus saime teadmisi maja värvika ajaloo ja funktsioonide kohta.  

Enne hotelli jõudmist põikasime läbi ka Ida-Virumaa helesinisest laguunist. Elektritootmisest tekkinud jääkide tõttu helesiniseks värvunud vesi on imeilus vaatepilt, mida meie kahjuks ei näinud, kuna suurvihma tõttu oli vesi täitsa tavalist värvi. Aga see pidi seal palju haruldasem olema!

Viimane päev algas ekskursiooniga Narva muuseumis. Jalutasime 700 aasta vanuses linnuses, kuulates lugusid piirilinna põnevast minevikust.  

Suvekool lõppes Iisaku muuseumi külastusega. Kohale jõudes kostitati meid muuseumi kogukonnamajas piirkonnale omase toiduga.  Muuseumis saime põhjaliku ülevaate Ida-Virumaa ja Iisaku kandi ajaloost – vadjalastest ja taluelanike töö- ja olmekultuurist kuni kohaliku kultuuri- ja hariduseluni välja.  

Kolm päeva Ida-Virumaal möödusid kiiresti ja sisukalt. Iga külastus ja tegevus tekitas soovi Ida-Virumaad ka omal käel tulevikus edasi avastada.