Johannes Kotkas vasarat heitmas Tallinn-Riia linnavõistlusel 1947. Foto: Gunnar Vaidla / Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 

Gunnar Vaidla (1919-2007, http://esbl.ee/biograafia/Gunnar_Vaidla) põhiliseks loomeperioodiks jäi töö spordiajakirjas Kehakultuur 1945-1990. Vaidla loomingut iseloomustades on öeldud, et sellele olid ürgselt omased dünaamilisus ja dramaatilisus, aga samuti tegevust jäädvustav vaimne mõõde – ning just tema looming kujundas ajakirjast Kehakultuur omas ajas erilaadse esteetilise ja elitaarse fenomeni. Sporti esireast talletanud Gunnar Vaidla tähelepaneliku kaamerasilma eest ei jäänud varjule ei tihtipeale üsna spartalikud võistlustingimused, pompöössed loosungid, mille all atleedid endi võimeid võrdlesid, ajastule omaselt napivõitu võistlusvarustus – ega ka toimunut kõigele vaatamata saatnud spordirahva tegutsemistahe.

2008. aastal Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse jõudnud negatiivikogus on hinnanguliselt 1 - 1,2 miljonit kaadrit (negatiivid ja väike hulk diapositiive), mis teeb sellest Eesti ja kogu siinse piirkonna unikaalse spordifotokollektsiooni. Selle 12 aasta jooksul on jõutud muuseumi fotokogusse vastu võtta väike hulk Vaidla pärandist. Neist viimase kahe aasta jooksul oleme erinevate projektide kaudu saanud digiteerida kokku 22 250 kaadrit Vaidla spordipärandit:

1. 2020. aastal osales spordimuuseum Rahvusarhiivi koordineeritud fotopärandi digiteerimise projektis „Eesti fotopärand (klaas- ja filminegatiivid) 1900-1960“, mille raames saime digiteeritud Vaidla negatiivikogust 10067 kaadrit 1939.-1951. aastatest.  

2. 2021. aastal saime Vaidla negatiivikogu digiteerimiseks rahastust „Kultuuripärandi valdkonna arendamise“ projektist, mille raames digiteeris Tago Kalbri / MorroWShoots OÜ Vaidla negatiivikogust veel 11533 kaadrit 1951.-1953. aastatest.  

3. 2021. aastal digiteeris Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut 650 kaadrit diapositiive 1950-1956. aastatest.  

Natuke üle poole viimastel aastatel digiteeritud materjalist on nüüdseks jõudnud ka muuseumide infosüsteemi MuIS (www.muis.ee), kust huvilised saavad erinevate otsingutega põnevaid fotosid avastada.    

Avasta fotodelt oma sugulasi ja tuttavaid!

Kutsume kõiki üles Gunnar Vaidla fotopärandiga tutvuma! Nii võite ootamatult jõuda fotodeni, kus teie vanaema või vanavanaisa lumiselt mäesuusanõlvalt alla tuiskavad või suvepäikesest tolmunud staadionil ennastunustavalt finišijoont ületavad.  

Tule koos meiega spordifotorännakule ning vaata, kas leiad mõnelt fotolt oma sugulased, tuttavad üles.

Lisame mõned näpunäited, kuidas leida Gunnar Vaidla negatiivipärandi algusaegade (1939-1956) jäädvustustest huvitavaid fotosid sündmustest, inimestest ja kohtadest.

Mine https://www.muis.ee/ lehele, vajuta „Otsing“ (Kuva 1), avaneval lehel vajuta „Detailne otsing“ (Kuva 2).  

Kuva 1

Kui soovid näha kõiki viimasel kahel aastal vastu võetud Vaidla fotosid sisesta „KT“ lahtrisse suur F-täht, „KS“ lahtrisse üks kolmest numbrist 1119 (Kuva 3), 1120 (Kuva 4) või 1127 (Kuva 5), vali muuseumi alt Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning vajuta „Otsi“. Kui soovid, et leheküljel kuvaks rohkem otsinguga välja tulnud fotosid, vajuta lehe paremas servas „100“, nii näed korraga 100 fotot ühel lehel. Nii näed kolme erinevat vastuvõetud fotode kogumit, kus saad lehtede vahel liikuda ning vaadata, mis fotosid leidub.

Kuva 3

Kuva 4

Kui soovid otsida fotosid isikunime järgi, siis sisesta „Detailse otsingu“ lehel „KT“ lahtrisse suur F-täht, muuseumite alt vali taas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning „Isik“ lahtrisse sisesta otsitav nimi (Kuva 6). Kui tulemused on null, siis pole meie usinad kirjeldajad veel jõudnud kõiki isikuid fotodel märkida või tuvastada. Juhime tähelepanu, et „otsing“ kuvab siis kõik sisestatud isikuga seonduvad fotod, mida oleme suutnud tuvastada, mitte ainult Gunnar Vaidla fotopärandisse kuuluvaid.

Kuva 6

Leitud tulemuste alt fotole vajutades saad vaadata foto kohta sisestatud infot (Kuva 7).

Kuva 7

Foto kirjelduse puhul on kaks võimalust, kirjelduses kas on „Rohkem“ nupp või ei ole. Esimesel juhul on foto esmase kirjelduse saanud, teisel juhul ei ole kirjeldust lisatud. Kui kirjeldus on, siis vajutades „Rohkem“ on näha, mida meie kirjeldajad on foto kohta juba sisestanud (Kuva 8). Kui tunned ära pildil isiku, keda meie veel märkinud pole võid meile sellest „Tagasiside“ kastikese kaudu teada anda, seda iseäranis nende fotode puhul, millel on endiselt väga vähe infot juures.

Seega ootame tänulikult igasugust infot isikute, sündmuste ja kohtade kohta, mida fotol ära tunnete ja meil veel kirjas ei ole!  

Autor: Maris Mägi, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum