Autor: Karoliina Musting

Esimene ülikooliaasta selja taga, avanes mul sel suvel võimalus rakendada oma teadmisi ja testida oma võimeid ei kuskil mujal kui Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis. Sport on midagi, mis on mul alati hinges olnud – ikka ja jälle elan tribüünilt või diivanilt kaasa lemmiksportlastele ja -meeskondadele, õpilasena võtsin osa igasugustest spordivõistlustest, millest vormus ka sportimishobi ning tänaseks on mul õnnestunud siduda spordimaailm õpitava erialaga. Nii tundus praktika spordimuuseumi turunduses järgmise loogilise sammuna.

Praktikandina sain tegeleda mitmesuguste ülesannetega. Osad eriilmelisemad, teised jällegi traditsioonilisemad. Ilmselt levinuim arusaam turundustööst on sotsiaalmeedia platvormidel asjatamine, kuid see pole ei kerge ega ka turundaja ainus kohustus. Reklaamid ja väljapanekud, eelarve, turundusplaan, SEO, statistika ja analüütika, (audio)visuaalid, uudiskirjad ja pressiteated, sisu veenvus ning ulatus – need kõik ja palju enamatki on turundusinimese südameasjad. Pooleteise kuu jooksul õppisin nippe ja tarkusi, millest ülikoolipingis või tööpostil polnud kuulnudki.

Praktika vältel juhtus nii mõndagi, kuid seik, mis esimesena pähe kargab on paaripäevane „lähetus” Autovabaduse puiesteele, mis kujunes väga vahvaks ja andis tööle uue hingamise, sest tööpäev ei pea alati tähendama kontorilaua taga istumist. Samuti ei saa mainimata jätta igasuguseid tähtpäevade tähistamisi, mida oli vahepeal ühes päevas lausa mitu.

Selle üle, et minu esimeseks praktikakohaks osutus just spordimuuseum, on mul äärmiselt hea meel! ESOMi inimesed võtsid mu soojalt vastu, töökeskkond toetas õppimist ja eksperimenteerimist ning võin tõdeda, et praktika suurendas mu teadmistepagasit korralikult.