5. veebruaril avame spordimuuseumis uue jäise jääalade näituse "Jää, medalisära!"

Eestis kipub talvele ja spordile mõeldes esmalt enamasti meenuma lumi ja suusatamine. Ometigi on siinse talispordi teedrajavad ning märgilised edusammud tehtud just jääl ja uiskudega.

Kõige esimesed Eesti meistrivõistlused mõnel spordialal toimusid 11. veebruaril 1910, kui Tallinnas selgitati Eesti parimaid kiiruisutajaid. Meestest krooniti esimeseks Eesti meistriks Artur Kukk ning naistest Emma Uhl.

2024. aasta talv tõi erinevate jääalade tiitlivõistlustelt Eestisse suure medalisaagi ning tõestas, et meie jääspordi hiilgust ei tule otsida vaid 20. sajandist. 7. jaanuaril võitis Marten Liiv 500 m kiiruisutamises Euroopa meistrivõistlustelt hõbeda. 

Vaid mõned päevad hiljem, 12. jaanuaril tõi Aleksandr Selevko Eestile läbi aegade esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali iluuisutamises, saavutades üksiksõidus Euroopa meistrivõistlustel 2. koha. 

Kahele hõbedale Euroopa meistrivõistlustelt lisandus 27. aprillil hõbe maailmameistrivõistlustelt, kui Marie Kaldvee ja Harri Lill võitsid särava autasu jääkeegli segapaarismängus

Need lühikeses ajaaknas võidetud hõbemedalid saidki ajendiks, et vaadata tagasi meie jääspordi silmapaistvamatele saavutustele kogu senise 21. sajandi jooksul. Näitusel saab näha Eestit esindanud sportlaste medaleid ja eduga seotud esemeid rahvusvahelistelt võistlustelt nii noorteklassides kui ka täiskasvanute arvestuses, keskendudes neljale taliolümpiamängude kavva kuuluvale jääspordialale: kiiruisutamine, iluuisutamine, jääkeegel ning jäähoki.

Vaid aasta enne järgmisi taliolümpiamänge hoiame pöidlaid, et särvad saavutused jääl on tulnud selleks, et jääda!