Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste D-alagrupi matšid peetakse koduses Tallinnas Saku Suurhallis, kus võõrustajatiim kuulub ühte punti koos lõunanaabrite lätlastega, slovakkidega, prantslastega ja horvaatidega.

Enne kohtumisi on igal huvilisel võimalik hüpata läbi spordimuuseumi tegevusalalt, kuhu oleme toonud paar atraktsiooni (hüppeplakat, reaktsioonisein) ning eksponaadid, mis iseloomustavad kõige paremini kohaliku volleloo säravamaid hetki (Viljar Loori medalid ja Kalevi 1968. aasta meistritiitliga kaasnenud auhinnad). 

Kui esiti võib arvata, et rahvas tungleb massiliselt reaktsiooniseina ümber, siis tegelik huvipunkt paikneb vitriinide juures, mille taga lebavad uhkelt Maarjamaa edukaima võrkpalluri Loori aurahad. Igal möödujal kisub nägu naerule, kui ta mõistab esemete väärtust ja päritolu. Igal kohalviibijal on rääkida Loorist mõni isiklik lugu. “Tema on läbi aegade parim,” sõnab üks isa uhkel toonil oma lastele. “Viljar oli mu äi,” kõlab üllataval kombel järgmise mehe suust. “Mäletan olümpiamängude kullamatši 1980. aastal, vaatasin seda telekast,” ütleb kõrgemas eas vanake kamraadide juuresolekul. „Mängisin Looriga samas meeskonnas,“ meenutab endine koondislane Rando Soome põgusa jutuajamise käigus. Tagatipuks otsustasid ühed lapsevanemad kümneid aastaid tagasi, et nende poeg saab nime just trofeede arvestuses puhta vuugi teinud atleedi järgi.