Programmid
Pakume lastele, noortele ja täiskasvanutele põnevaid sporditeemalisi haridusprogramme. Valikus on enam kui 10 teemaga ja erinevatele vanusegruppidele mõeldud programmi, mille seast saab valida endale sobilikuma.Vaata lisaks
Purjetamistreener Rein Ottoson (foto: Tõnu Krünvald), kümnevõistluse treener Fred Kudu koos õpilase Rein Aunaga (foto: Gunnar Vaidla), ujumistreener Siiri Põlluveer (foto: Tiit Koha).
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti korraldatud artiklivõistlusel selgusid parimad kirjutised, mis keskendusid Eesti treenerite elule ja nende professionaalsele tegevusele. Konkurssi, kus anti lisaks kolmele peapreemiale välja üks eriauhind. Võistlust toetas ka Tallinn, 2025. aasta Euroopa spordipealinn.
31. märtsist kuni 4. maini said kõik huvilised osaleda artiklivõistlusel “Treenerid (viki)ajalukku” mille auhinnafondiks oli välja pandud 1000 eurot. Võitjaks osutus Triin Tark artikliga Rein Ottosonist. 2. koha sai Age Raimets artikliga Fred Kudust ja 3. koha Priit Aavik artikliga Siiri Põlluveerist. Samuti andis žürii välja spordimuuseumi eriauhinna Karoliina Mustingule artikliga Kalmer Musting'ist.
„Tänavune võistlus näitas taas, et Eesti spordipärand ei seisa riiulis tolmu kogumas, vaid elab ning hingab uute ja juba kogenud kirjutajate kaudu,” sõnas žüriiliige ja spordimuuseumi kuraator Rait Männik. “Täname kõiki, kes andsid oma panuse Eesti treenerite lugude talletamisse,” lisas Männik.
Kolmandat aastat toimuva võistluse eesmärgiks oli täiendada ja laiendada juba olemasolevaid Vikipeedia artikleid, mis käsitlevad teavet Eesti treenerite kohta, hõlmates nende elu ja professionaalset tegevust alates 20. sajandist kuni tänapäevani. Soov oli ka innustada spordihuvilisi ja -ajaloolasi panustama digitaalse teadmuse rikastamisse.
Võistluse žürii liige, Wikimedia Eesti büroojuht Kerdo Kristjan Tamm rõõmustab osalejate arvu üle ning lisab, et seekordne teema mängis siin suurt rolli. "Treenerite teema kõnetas paljusid, kuna nad on noortele sportlastele sageli vanema venna või isakujud. Nende töö jäädvustamine ka Vikipeedias on väga tervitatav ning treenerite ühiskondliku panuse märkamine artiklite autoritele oluline, " mainib Tamm.
Žüriisse kuulusid Wikimedia Eesti büroojuht Kerdo Kristjan Tamm, spordimuuseumi teadur Anu Sillastu ja kuraator Rait Männik.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on Baltimaade suurim spordimuuseum Tartu peatänaval. Tegu on Euroopa ühe kaasaegsema spordimuuseumiga, kus saab panna end proovile erinevatel spordialadel ja seeläbi tutvuda Eesti spordi ajalooga. Lisaks on spordimuuseum nomineeritud Euroopa aasta muuseumiks 2024.
Lisainfo:
Rait Männik
Kuraator
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
+372 730 0770 | rait.mannik@spordimuusem.ee
ProgrammidPakume lastele, noortele ja täiskasvanutele põnevaid sporditeemalisi haridusprogramme. Valikus on enam kui 10 teemaga ja erinevatele vanusegruppidele mõeldud programmi, mille seast saab valida endale sobilikuma.Vaata lisaks |
NäitusedSpordimuuseumis ei lõppe näitused kunagi otsa. Muuseumis on avatud suur võitluskunstide teemaline elamusnäitus, interaktiivne püsiekspositsioon Eesti spordiloost ja mitmed väiksemad väljapanekud. Vaata lisaks
|
AtraktsioonidSpordimuuseumis on rohkem kui 10 interaktiivset atraktsiooni, mida lihtsalt tuleb vähemalt korra elus proovida! Vaata üle, millised lõbusad käed-külge tegevused Sind meie juures ootavad!Vaata lisaks |
Kogud1. jaanuaril 2023 oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis arvel
155 502
spordiajaloolist museaali.
Aga spordimuuseumi karikas ei saa kunagi täis. Meie kogud on uudistajatele ja uutele põnevatele esemetele alati avatud. |